Simone Veili nimeline Parlamentarium
Parlamentariumis näidatakse, kuidas sünnivad Euroopa tasandi õigusaktid ja mida teevad Euroopa Parlamendi liikmed tänaste põletavate probleemide lahendamiseks. Külastajal on samuti võimalus iga parlamendiliikme kohta täpsemat teavet nõutada ja nendega ka ühendust võtta. Külastust on võimalik läbi viia kõigis 24 Euroopa Liidu ametlikus keeles.
Lahtiolekuajad
| Väljaspool täiskogu istungite aega | Esmaspäev–reede | Laupäev |
|---|---|---|
| 09:00−18:00 | 09:30 − 12:00 ; 13:00 − 18:00 |
Viimane sissepääs: 17:00.
| Täiskogu istungite ajal | Esmaspäev | Teisipäev–kolmapäev |
|---|---|---|
| 09:30 - 12:00*; 17:00 - 18:00 | 09:00 - 12:00; 15:00 - 18:00 |
| Neljapäev | Reede* | |
|---|---|---|
| 09:00 - 12.00 | 09:00 - 18:00 |
| Laupäev* | ||
|---|---|---|
| 09:30 - 12:00 ; 13:00 – 18:00 |
*Esmaspäeva hommikuti (kell 9.30–12.00) ja reedeti (kell 9.00–18.00) on täiskogu nädalatel võimalikud üksikkülastused multimeediagiidiga ilma eelneva broneeringuta. Istungisaalis sel ajal arutelusid ei toimu.
Pühapäeval, ametlikel puhkepäevadel ja pühadel on Euroopa Parlament suletud.
2024. aastal: 1.–5.01, 20.02, 29.03, 01.04, 26.04, 1.05, 9.05, 20.05, 15.08, 1.11, 23.12–3.01.2025.
Kes oli Simone Veil?
Strasbourgi Parlamentarium kannab Simone Veili nime. Simone Veil oli esimese otsevalimistel valitud Euroopa Parlamendi president ja esimene naine sel ametikohal. Veil oli üle elanud holokausti ning tema ametiaeg parlamendi presidendina aastatel 1979 kuni 1982 oli sügavalt sümboolse tähendusega, näidates Euroopa leppimise jõudu. Olles omal nahal ebaõiglust tunda saanud, võitles Veil kogu elu soolise võrdõiguslikkuse ja inimõiguste eest ning ebaõigluse vastu.
Puuetega pääs
Euroopa Parlament püüab teha kõik selleks, et puudega inimestel oleks mugav parlamenti külastada. Kui teil endal või kellelgi teie rühmast on vaja eriabi, palun teatage meile sellest ette.
Turvalisus
Turvalisus ja ohutus on Euroopa Parlamendi jaoks esmatähtsad. Seetõttu kehtib parlamendi hoonetes ja nende ümbruses hulk turvanõudeid. Külaskäigu turvalisuse huvides palume teil nende nõuetega tutvuda ja neid täita.
- Euroopa Parlamendi hoonetesse pääsuks peab kaasas olema kehtiv isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass). Kui olete külastuseks eelnevalt registreerunud ja andnud oma isikuttõendava dokumendi andmed, võtke palun kaasa sama dokument, mida registreerumisel kasutasite.
- Isikutunnistuse koopiat ega juhiluba ei aktsepteerita.
- Alla 14-aastase lapsega peab kaasas olema täiskasvanu.
- Kõik külastajad peavad enne hoonesse sisenemist läbima lennujaama tüüpi turvakontrolli, samuti kontrollitakse kotte. Keelatud on tulirelvad, lõhkeained ja tuleohtlikud ained, pipragaas, teravad esemed ja muud relvana käsitatavad objektid. Vastavalt asukohariigi seadustele võidakse teatavad keelatud esemed üle anda politseile.
- Parlamendi hoonetesse ei tohi tuua transpordikäru, kohvrit ega muud suurt pagasit.
- Hoonetesse lubatakse ainult loomi, kes on koolitatud nägemispuudega või piiratud liikumisvõimega isikute abiliseks.
- Külastajad, kes saavad sissepääsukaardi, peavad parlamendi hoonetes viibides kandma seda nähtaval kohal.
- Pildistamine ja filmimine on lubatud külastajate alal, kuid keelatud turvaalal ja täiskogu istungi ajal istungisaali rõdul, samuti on see keelatud restoranides ja baarides. Täpsema teabe saamiseks palume tutvuda Euroopa Parlamendi hoonetes salvestiste tegemist reguleeriva eeskirjaga.
- Tulekahjuhäire korral lahkuge hoonest viivitamata, kuid ilma jooksmata, ning järgige turvatöötajate ja vabatahtlike evakueerijate juhiseid.
- Hädaolukorrast teatamiseks helistage ükskõik milliselt sisetelefonilt numbrile 33112.
- Mõned alad on Euroopa Parlamendi videovalvepoliitika kohaselt videovalve all.
- Kaitsemaski kandmine ei ole kohustuslik, kuid soovi korral võivad külastajad seda kanda.
- Kui tunnete end haigena, jääge palun koju ja lükake külastus edasi. Ootame teid taas külla niipea, kui olete tervenenud.
Viimati ajakohastatud: 10.2024
